Vaimõisa pargi kompleks on kujunenud aegade jooksul vastavalt ajastu stiilile ja omanike majanduslikele võimalustele. Seetõttu võib pargist leida erinevatest ajastutest pärit kihistusi. Tänase ilme kujunemisel on kõige olulisem 19. sajandi keskpaigast levima hakanud nn ekletism.


Peahoone esiväljak on ajalooliselt Tallinn–Pärnu maanteelt algava pika sissesõidutee kui kompositsioonilise peatelje pikendus ning see rajati ilmselt 18. sajandi keskpaigas vana puidust peahoone tarbeks ajastule iseloomulikult muruväljakuna koos pügatud põõsastega. Hilisemal ajal oli ringtee ääristatud graniitpostidega. Väljaku ääres on kogu pargi üks jämedamaid pärnu ümbermõõduga 277 cm.


Peahoone tagaväljak kavandati 18. sajandi keskpaigas majandusõuena, kus ringtee ääres pidid paiknema erinevad hooned: Kavaleride maja, tall-tõllakuur, ait-kuivati. Ringtee kesksele muruväljakule istutati tänaseni säilinud harilik tamm (tüve ümbermõõt 366 cm) ning ehitati hooned. Tänast vabakujunduslikku ilmet rõhutavad 19. sajandi keskpaigas kaevatud tiik ning hilisemad teedevõrgu muutused ning puude istutused on muutnud algset kavandit. Tagaväljakule pääses läbi kõrgete metallväravate.


Mõisa rohtaed hävinud puidust peahoone taga võeti kasutusele 17. sajandi teisel poolel. Ristküliku-kujulist ala ümbritsesid ning teda läbisid kaks puudega ääristatud jalutusteed. Rohtaia põhjapoolsemas osas oli juurviljaaed, mis 19. sajandil piirati paekivimüüriga, rajati kasvuhoone subtroopiliste puuviljade kasvatamiseks ning aednikumaja.

Ajaloolises rohtaias on säilinud mõned jämedad harilikud tammed (ümbermõõt 255 cm), pärnad (vastavalt 193 ja 196 cm), saared (ümbermõõt 202 cm, 211 cm), vaher (ümbermõõt 218 cm) ning harilik elupuu (ümbermõõt 170 cm).


Vabakujunduslik park kujundati 19. sajandi keskpaigas peahoonest idapoolsemale alale. Olulisemateks kompositsioonielementideks on S-kujuline tiik, kolm pargiaasa, tammede grupp ning pargi idaservas olev pärnaallee, mis lõpeb nn nelja Tuule Templiga.

Selles pargiosas kasvab kogu pargi jämedaim pärn (ümbermõõt 330 cm), jämedaid harilikke kuuski (ümbermõõt 195 ja 219 cm), harilikke vahtraid (288 cm) ja saari (ümbermõõt 216 cm).


Pargis on alustatud õitsvate põõsaste ning ajalooliste rooside kollektsioonide loomisega.