Vaimõisa Mõis

Vaimõisa Manor

Ajalugu, mis elab läbi sajandite

Mõisa lugu

Märjamaa vallas asuv Vaimõisa mõis on hästi säilinud näide varaklassitsistlikust arhitektuurist Eestis. Mõisa ajalugu ulatub tagasi 14. sajandi lõppu ning aastasadade jooksul on seda kujundanud mitmed silmapaistvad suguvõsad.

Tänaseni säilinud kahekorruseline kivist peahoone valmis 1818. aastal. Tänaste omanike hoole all väärtustatakse ja hoitakse mõisa algupärast ilmet, ajaloolist parki ning terviklikku pärandit.

Ajalugu ja omanikud

1398–1592

Parenbeke-Farensbachi perekond

Vaimõisa mõis rajati 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses Wilhelm Parenbeke (hiljem Farensbach) poolt, kes oli Saare-Lääne piiskopkonna foogt. Esimesed kirjalikud mainimised pärinevad aastatest 1426 ja 1494. Liivi sõja (1558–1583) ajal purustati algne mõisahoone. Kuna Farensbachid toetasid hertsog Magnust, konfiskeeris sõja võitnud Rootsi mõisa. 1592. aastal tagastas Rootsi kuningas Johan III mõisa Farensbachidele. Mõis kuulus Farensbachi perekonnale kuni 17. sajandini.

1630ndad–1724

Flemingi perekond

1630. aastatel läks Vaimõisa koos lähedalasuva Päädeva mõisaga Flemingi perekonna kätte. Flemingid olid mõjukas aadliperekond, kes teenis Rootsi kuningakoja ja sõjaväes, kuid nad ei pööranud Vaimõisale palju tähelepanu, jättes kohalikud mõisavalitsejad mõisa juhtima. Põhjasõja (1700–1721) tulemusel lõppes Rootsi võim Eestis.

1724–1792

Wetter-Rosenthali perekond

1724. aastal ostis kapten Karl Heinrich von Wetter-Rosenthal Vaimõisa ning ehitas uue puidust peahoone. Tema poeg Johan Adolf von Wetter-Rosenthal arendas Vaimõisa ja lähedal asuvat Orgita mõisa kuni 1777. aastani.

Silmapaistev isiksus

Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal (1753–1829)

Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal (1753–1829) sündis Vaimõisa mõisas ja on üks silmapaistvamaid isikuid, kes on seotud mõisaga. Pärast hariduse saamist ja teenistust Venemaal võttis ta 1770. aastatel osa Ameerika Iseseisvussõjast, võideldes pseudonüümi "John Rose" all. Eestisse tagasi tulles sai temast mõjukas poliitik: ta oli Eestimaa Rüütelkonna Peamees (1803–1806) ja aitas läbi viia olulisi talurahvareforme, sealhulgas 1804. ja 1806. aasta seadused, mis parandasid talupoegade õigusi. Gustav Heinrich suri 1829. aastal ja on maetud Velise mõisa kabelisse.

1792–1797

Nasackini perekond

1792. aastal ostis Magnus Reinhold von Nasackin Vaimõisa ning alustas suurejoonelise kivist peahoone ehitamist. Nasackin oli lühiajaliselt omanik, ehitust jätkas tema poeg.

1797–1802

Baranoffi perekond

Pärast Nasackini lahkumist läks Vaimõisa Baranoffi perekonnale, kuid ka nende omandus oli lühiajaline ja langedes kokku majanduskriisiga. Mõis müüdi edasi 1802. aastal.

1802–1891

Wilckeni perekond

1802. aastal ostis Heinrich Nicolai von Wilcken Vaimõisa. Tema abielu rikka kaupmehe tütrega võimaldas lõpetada 1818. aastaks uhke kahekorruselise varaklassitsistliku mõisahoone, mis seisab tänaseni. Wilckenite ajastu oli Vaimõisa kuldaeg: nad ehitasid uusi kõrvalhooneid, hoidsid korras mõisaparki ning säilitasid elegantse sisekujunduse (uksed, stukkdetailid, kaminad, parkett). Wilckenid viisid läbi ka põllumajandusreforme – 1860. aastatel hakati renditalusid müüma – ning avasid mõisas kohaliku kooli talurahva lastele (toetajaks Emilia von Wilcken).

1891–1899

Knorringi perekond

Pärast viimase Wilckeni omaniku surma läks mõis pärimise teel parun Nikolai von Knorringile (1891) ja seejärel tema vennapojale Michael von Knorringile. Nad olid tihti ära (teenides Vene keiserlikus õukonnas) ja lõpuks müüsid Vaimõisa.

1899–1916

Alfred C. Reinhold Schmidt

1899. aastal ostis Vaimõisa Riiast pärit Alfred C. Reinhold Schmidt. Schmidt juhtis Vaimõisa kui moodsat, kasumlikku agro-tööstuslikku mõisa – rajades auruajamiga sae- ja teraviljaveskid. Märkimisväärselt pääses mõis hävingust 1905. aasta revolutsiooni ajal, mil paljud Eesti mõisad mässajate poolt maha põletati. 1916. aastaks oli Schmidt müünud Vaimõisa viimastele omanikele enne Eesti iseseisvust.

1916–1919

Johannes Kiver ja Peeter Šašulin

1916. aastal müüs Schmidt Vaimõisa kohalikele ärimeestele Johannes Kiverile ja Peeter Šašulinile. See oli lühiajaline omand. 1919. aastal eksproprieeris uus vabariik Vaimõisa Kiveritelt ja Šašulinitelt.

1919–1930

Jaan Kängsepp

Pärast maareformi sai mõisasüdame (peahoone ja 50 hektarit maad) kohalik puidutööstusettevõtja Jaan Kängsepp. Vaimõisa ehitati 1918. aastal kitsarööpmeline raudtee puiduveoks. Kängsepa äri kannatas aga langeva puiduhinna all; 1920. aastate lõpuks läks tema ettevõte pankrotti ja raudtee suleti 1924. aastal.

1930–1933

Jaan Tammearu (Treffner)

Pärast Kängsepa pankrotti oli Vaimõisa lühiajalises omandis Jaan Tammearul aastatel 1930–1933. Tema kohta on vähe andmeid, ta müüs mõisa kiiresti edasi.

1933–1940

Juhan Oha

1933. aastal ostis Vaimõisa edukas Tallinna ettevõtja Juhan Oha. Ta laiendas mõisa 120 hektarini, muutes mõisa suureks moodsaks põllumajandusmõisaks. Nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal mõis natsionaliseeriti ja Oha deporteeriti Siberisse (ta suri 1941). Tema abikaasa jäi Eestisse.

1940–1991

Nõukogude aeg

Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) oli mõisahoone Saksa armee sõjahospidal. 1945. aastast kuni 1974. aastani asus peahoones Vaimõisa algkool ning mõisa maid haldas kolhoos. 1974. aastal suleti kool ja mõis anti ettevõtte "Algoritm" kätte. Alustatud renoveerimise käigus eemaldati paljud algupärased sisekujunduselemendid (näiteks vanad kahhelahjud ja tammeparkett).

1991–2003

Oha pärijad

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal tagastas valitsus Vaimõisa mõisa Oha pärijatele (tema tütrele Eestis ja abikaasale USA-s) kui seaduslikele omanikele. 2003. aastal müüs perekond Vaimõisa praegustele omanikele.

2003–

Praegused omanikud

Tänapäeval on mõis taas eraomandis. Peahoone on tunnustatud näide varaklassitsistlikust mõisaarhitektuurist. Vaimõisa mõis on kultuurimälestis.

Külastusinfo

Pakume võimalust rentida kaunist mõisaparki vabaõhuürituste korraldamiseks ning tellida põnevaid giidiga ekskursioone. Huvi korral võtke meiega ühendust:

vaimoisamois@gmail.com  |  +372 50 19 530

Jälgi meid Facebookis

Mõisapark

Ligi 600-aastase ajalooga mõisapark pakub ainulaadset keskkonda vabaõhuürituste korraldamiseks. Meeleolu loovad siin avarad rohealad ja väärikad põlispuud. See on ideaalne paik pulmade, firmapidude ja suviste koosviibimiste jaoks. Pargi üheks erilisemaks paigaks on müstiline tammering koos ohvrikiviga, mida peetakse maagiliste sündmuste ja rituaalide keskuseks.

Praegu on võimalik rentida pargialasid vabaõhuürituste korraldamiseks ning kujundada sündmus täpselt oma soovide järgi, olgu selleks väike privaatne koosviibimine või suurem pidu looduse keskel.

Ekskursioonid

Vaimõisa mõisa ekskursioon viib külastajad ajas tagasi, tutvustades mõisa ligi 600 aasta pikkust ajalugu, arhitektuuri ja siin elanud mõisnike lugusid. Giidiga ringkäigu jooksul saab näha ajaloolist peahoonet, kuulda põnevaid seiku ning avastada paiku, mis on säilitanud oma algupärase ilme tänaseni.

Giidiga ekskursioonid toimuvad ettetellimisel ning sobivad nii väiksematele seltskondadele, sõpruskondadele kui ka ettevõtetele, kes soovivad veeta päeva ajaloolises ja inspireerivas keskkonnas. Ekskursiooni hind kujuneb vastavalt grupi suurusele ja soovidele.